Meil kodus pidas kuuselatist tehtud lipumast vastu veidi üle 10 aasta. Lõpuks murdis ta maha sel päeval puhunud umbes 15 m/sek tuul. Masti paar alumist meetrit olid läbi mädanenud – maha kukkunud mast oli sealt täiesti pilbasteks. Esmapilgul oli üllatav, et murdumine just sealt, kõige paksemast 10 cm läbimõõduga kohast, toimus. Olin ise oma tarkusega arvanud, et mida paksem on puu, seda kauem see koht ka puidu mädanemist põhjustavatele bakteritele ja seentele vastu peab. On neil ju rohkem mida süüa ja läbi mädanemine peaks ka seetõttu rohkem aega võtma. Lisaks olin lipumasti püstitades teraselt ka jälginud, et masti alumine ots oleks maapinnast 20- 30 cm kõrgemal. Ikka, et niiskus maapinnast masti otsast sisse ei pääseks.
Arusaamiseks, kuidas loodus masti kallal laastamistööd teinud on, lõikasin masti puitosa umbes poole meetristeks juppideks. Siis oli puidu ristlõike pindadelt hästi näha, mis masti sisemuses toimunud on.
Puidu kõdunemine oli masti peenemas, tipupoolses osas jõudnud puitu tungida ainult 2-3 mm. Ehk ei midagi traagilist. Sealt oli puit tugev ja kõlises koputades ning oleks ilmselt veel vastu pidanud aastaid.
Ootuspärane oli, et puit oli rohkem kahjustunud kohtades, kus metallist kinnitusdetailid temast läbi olid pandud või sisse kruvitud. Sealt oli metall juhtinud puitu niiskust ning mädanikukahjustused olid nendest kohtadest kuni sentimeetri sügavusele läinud.
Alumises paksemas, umbes 10 cm läbimõõduga masti osas oli aga puit kogu ristlõike ulatuses täiesti mäda. Miks ikkagi just sealt puit nii kahjustunud oli?
Jälgisin mõni aeg hiljem, peenikese seenevihma ajal, paar nädalat tagasi püstitud uue puidust lipumasti pinnal toimuvat. Masti ülaosas, tipu lähedal, olid pinnal vaid üksikud veepiisad. Need liikusid raskusjõu mõjul allpoole ning sellel teekonnal liitudes ja kogunedes, moodustasid nad masti alaosa pinnal juba ojasid. Kui sellele lisada masti alaosas läbi puidu olnud metallpoltide avad ja paksemas puidus olevate pingete tõttu tekkinud sügavad praod, millede kaudu vesi puidu sisse pääses ning et maa lähedal on ka masti kuivatavat tuult vähem, sai põhjus selgeks. Masti alaosas ongi rohkem niiskust ja puidu jaoks ka keskkonnatingimused halvemad, kui tipuosas.