Puidust lipumasti viimistlus peab olema võimalikult vastupidav ja samas ka hiljem lihtsalt hooldatav.
Et looduses leiduvad tillukesed söödikud – bakterid ja seened, puitu liiga kiiresti nahka ei paneks, tuleb puit katta kaitsekihiga. Selleks kasutatakse erinevaid puitu kaitsvaid viimistlusmaterjale – lakke, värve, õlisid.
Mida kujutab endast üks tavaline viimistlusmaterjal? Põhilise osa moodustab lahusti, mille sisse segatakse kõik muud ained – kaitsekihti tekitavad ained, värvimullad, ultraviolettkiirguse ja puidukahjurite eest kaitsvad ained jne. Lahusti kogus viimistlusmaterjalis on 80 ja 40% vahel. Lahusti otstarve on, et viimistlusmaterjali saaks kanda pintsli või pihustiga pinnale. Puidule peale kantud kihist lendub lahusti ära. Ja puidu pinnale jäävad siis kõik teised materjalid, mis tekitavadki soovitud kaitsekihi.
Lakkide ja värvide puhul tekib materjali kaitseks tugev kelmekiht. Selline nahkjas, nagu puidu uus koor. See on tugev ja väga hea. Sellise kaitsekihi põhiline puudus on see, et kaitsekelme muutub ajas aina jäigemaks. Puit aga selle kihi all ilmastikutingimuste muutumise tõttu korda paisub, kord kahaneb. Kui viimistluse kaitsekiht oma jäikuse tõttu ei suuda puiduga kaasa liikuda, tekivad tema sisse lõhed. Sealt satuvad viimistluskihi alla seened, mis hakkavad puitu hävitama. Kusjuures selle paksu värvikihi alt ei pääse ka puiduniiskus välja ning seente elutegevuseks tekib veelgi soodsam elukeskkond kui tavalise, viimistlemata puidu pinnal.
Seetõttu ei suuda ka kõige paremad viimistlusmaterjalid lõputult puitu kaitsta. Kui me märkame et värvi või lakki on tekkinud praod ja see hakkab kooruma, tuleks ette võtta viimistluse uuendamine. Selleks aga tuleks kuuma fööni ja kraaprauaga kogu viimistluskiht maha võtta. Kes seda teinud on teab, et võrreldes värvimisega on see kordades vaevalisem nüri töö.
Puidust lipumasti viimistlus. Milline see peaks olema? Kaalusime ka meie, mis oleks kliendi jaoks see kõige parem? Esiteks välistasime värvid. Ei ole mõtet teha puidust toodet ja siis katta see plastmassi taolise värvikihiga. Seega kaalusime edasi lakkide ja õlide vahel. Leidsime, et accoya puidu 30-50 aastase eluea jooksul tuleb ilmselt maste üle viimistleda 5 ja enam korda. Siis ei tahaks ise ja ei soovitaks ka meie klientidel teha seda laki nüri maha kraapimist. Pealegi on seda väga tülikas teha koonusjaselt ümarpinnalt. Seetõttu leidsime kõige ausama ja järelhoolduse mõttes mõnusama viimistluse olevat õlitamise. Õliga kaetud kiht jääb ilus siidine ning ei tekita paksu kelmet. Kui on näha, et see hakkab värvi muutma ja kahjustuma, piisab lihvpaberiga kergest ülenühkimisest ja uuesti õliga katmisest. Kiire, tehtav koduste vahenditega ning jõukohane igale ühele.
Ja meie kasutame viimistlemiseks OSMO kvaliteetseid ja looduslikke õlisid, mille kohta täpsemalt saad lugeda siit: http://osmo.ee/tootekategooria/valistood/
Lipumasti ostes saab valida 5 värvitooni vahel, mille näidised leiad meie kodulehe alamlehelt Viimistlused